Free songs
+372 53 85 95 70

Artiklid

3
Jan

Kas töö on meeldiv tegevus või tüütu kohustus?

Suurem osa ajast kulub meil tööl ja igapäevane rahulolutunne on seetõttu hästi tähtis. Kõik inimesed on elu jooksul mõelnud, mis on minu kutsumus ja milline töö võiks mulle sobida. Vähesed õnnelikud teavad juba varases nooruses, kelleks nad saada tahavad. Enamikul nii kindlat sihti siiski silme ees ei ole ning põhjalikult läbi mõtlemata valik viib kunagi hiljem tõdemuseni, et mu töö pole ikka see, mida ma tegelikult tahan. Ülikool või kutsekool jääb siis pooleli. Kohusetundlikumad venitavad ehk ka lõpuni välja, kuid rõõmu nende hinges pole. Ebarahuldav töö tekitab tüdimust ja stressi. Kui tunned töölemineku eel, et jälle pean minema, selle asemel tahaksin teha hoopis seda, teist ja kolmandat…, siis on see ilmselge märk teha uusi tulevikuplaane. Kõige tähtsam ei ole üldse vanus, mil suure muudatuse ette võtate. Palju olulisem on üles leida eneseteostuse viis, mis annab hingerahu ja paneb silmad särama. Enamik inimesi teeb suurema osa ajast tööd. Seetõttu ongi igapäevane rahulolutunne väga tähtis. Sellest sõltub üldine elukvaliteet, suhtumine ümbritsevasse ja tervis. Kui oma soove järjepanu alahinnata ja maha suruda, siis kaob emotsionaalne tasakaal, tekib stress ning selle tulemusena muud terviseprobleemid. Stressis organism on haigustele vastuvõtlik. Seetõttu on väga oluline, et inimeses säiliksid sisemine rahu ja rõõm.

Milline töö mulle võiks sobida?

Eriala, mille inimene endale valib, peaks andma tunde, et ma teen midagi olulist ja olen kellelegi vajalik. Siis saab tööd teha suure rõõmuga ja kella vaatamata! Oma valikuid saab tänapäeval õnneks hõlpsasti muuta, vajadusel tuleb õppida uus eriala, täiendada end koolitustel, ammutada ise infot huvitavate teemade kohta jne. Ka armastatud hobi saab muuta enda tööks. Võimalusi on palju! Kui aga leiad, et ei tahagi õieti midagi või ei ole milleski andekas, siis ei tohi lasta sellel mõttemustril kinnistuda. Negatiivse enesesisenduse asemel mõtle, kuidas teada saada, millist tööd teeksid kire ja pühendumisega. Mis paneks hinge helisema?

Annan järgnevalt ka mõned soovitused, mis on ehk abiks eneseanalüüsil. Koosta kaks nimekirja, ühes on asjad, mida hetkel pead tegema ja teises need, mida tahad teha.

Siis keskendu oma tahtmiste nimekirjale.

  • Mõtle, mis on see, mis sul enda meelest hästi välja tuleb.
  • Mille eest on teised sind tunnustanud?
  • Kas sul on mõni hobi, millest võiks kujuneda sinu töö?
  • Milline tegevus tekitab sinus hasarti või tunde, et ma naudin ja ootan selle tegemist?
  • Milliste teemadel tullakse sinult nõu küsima?
  • Millise tegevuse või teema juures oled olnud nii pühendunud, et unustad kella vaadata?
  • Milliseid raamatuid, ajakirju ja artikleid meeldib sulle lugeda?
  • Ajakirju sirvides märgista ära need artiklid, mis pakuvad huvi ja mida soovid lugeda.
  • Meenuta, milline laps sa olid!
  • Millised tegevused ja hobid sind köitsid?
  • Millest oled korduvalt ja eriti viimasel ajal unistanud?
  • Kas sul on mõni hobi, millest võiks kujuneda armastatud töö?
  • Mõtle inimestele, kes sind inspireerivad.
  • Proovi kujutleda oma visiooni pildina – sirvi ajakirju ning lõika välja need pildid, laused või sõnad, mis tekitavad sinus kohe hea tunde. Kleebi need suuremale paberile/plakatile. Vaata nüüd üldiselt seda plakatit. Nende piltide ja sõnade taga peituvad sinu soovid ja unistused.

 

Kui oled kindel, et praegune töö ei ole sinu kirg ega haaku sinu soovidega, siis kindlasti ei ole mõistlik sellest kohe loobuda. Uuri enne järele, võib-olla leidub isegi samas ettevõttes sinu jaoks uusi väljakutseid. Kui aga otsustad hakata uut eriala omandama, teist töö- kohta otsima või hakkad hoopis ise endale tööandjaks, siis püüa väga selgelt kaardistada oma soovid ja visioon. Ja siis hakka oma praeguse töö kõrvalt sammhaaval sihikindlalt unistusi täitma. Järjekindlus viib lõpuks sihile. Töö ei pea olema igav ega rutiinne, see võib olla ka põnev ja loominguline. Tähtis on üles leida oma õige ala!

Seda artiklit inspireerisid mind kirjutama Merit Raju raamatud “Leia oma tee” ja “Hingele pai!”.

Artikkel ilmus 5. detsembril 2014 Viimsi Teatajas. Artiklit PDF formaadis saab vaadata siit. Lisaks saab artiklit lugeda Delfi portaalist.

3
Jan

Võimle end kontoris terveks!

Infotehnoloogia ajastul on arvuti asendamatu töövahend ja kontoritöö- tajad unustavad end selle taha istuma, märkamata teha piisavalt pause. Kui oma füüsisele tähelepanu ei pööra, tekivad sageli sundasendist tingituna õlavöötme- ja seljavaevused. Kehvemal juhul võivad aastate jooksul välja kujuneda püsivad rühihäired.

Sundasendis olles ehk siis arvutiga töötades on inimesel staatiliselt koormatud kindlad lihasgrupid: õlavöötmelihased, lülisammast toetavad lihased, käsivarrelihased ning passiivses tegevuses olevad jalalihased. Seljalihased istumise ajal lõtvuvad, ainevahetus selgroogu toetavates lihastes nõrgeneb ning verevarustus on häiritud. Nii tekivadki lihaspinged, mis koos lihasjõu vähenemisega põhjustavad halva rühi ja lihasdüsbalansi. Treenituse ja vähese liikumise tagajärjel hakkab selg väsima, tekivad ebamäärased valud ja samuti on oht kergesti selga vigastada (näiteks kummardades või äkilisi kehapöördeid tehes, kas või tennist mängides). Lisaks seljahädadele kurdavad paljud kaela- ja õlavöötmevaevusi, mis tulenevad ettekallutatud asendist: olete n-ö õlgadest eespool ning lihased peavad kehahoiu säilitamiseks töötama gravitatsioonile vastu. Tagajärjeks on turja-, kaela- ja õlavöötmepinged ning -valud. Istudes lühenevad ka keha tagaosa lihased.

Mida teha, et pingetest vabaneda?

Pole haruldane, et treenimise asemel püüavad inimesed abi leida mõnel lihtsamal viisil: lihasvaevusi leevendavad plaastrid, massaaž, harvem seljaortooside kasutamine, ergonoomilised muudatused töökohas jne. Teaduslikes ülevaadetes on välja toodud, et lihastreening on seljavaevuste ravis siiski ainus tõestamist leidnud efektiivne meetod! Taanis uuriti kontoritöötajaid, kes vaevlesid kaela- ja õlapiirkonna valude käes. Uuringugrupp jaotati kolmeks: inimesed, kes ei tee harjutusi üldse, igal tööpäeval 2 minutit harjutusi tegev grupp ning 12 minutit harjutusi tegev grupp. Kümne nädala pärast olid kahes iga päev võimelnud grupis valunä- hud oluliselt vähenenud ning seejuures polnud märgatavaid erinevusi rohkem ja vähem võimelnud grupi vahel. Seega leidis kinnitust fakt, et kontoritöötajate lihaspinged vähenevad juba paar minutit kestva võimlemise tulemusel. Eespool nimetatud alternatiivlahendustest (plaastrid, massaaž jmt) ei piisa püsivate muudatusete saavutamiseks. Pingevaba keha ja kauni rühi saavutamiseks on tarvis heas toonuses (süva)lihaseid, mis hoiavad luustikku õiges asendis. Lisaks füüsilisele koormusele tasub end aga aeg-ajalt lasta üle vaadata ja “hooldada” tunnustatud kiropraktikul ning külastada massööri.

Venitus kontoris

Treeningsaalid pole sugugi ainus koht oma füüsise ja rühi parandamiseks. Seda saate teha ka kontorist lahkumata. Lihasvaevuste vähendamiseks või ennetamiseks tasub iga päev võtta mõned minutid enda jaoks ning teha tööpauside ajal lihtsaid ja tõhusaid harjutusi. Juuresolevaid kontoritöötajatele koostatud harjutusi saab edukalt sooritada kontoririietes, istudes ja/või püsti seistes. Selleks kulub vastavalt kolm või kuus minutit. Soovitan siiski enamikku neist harjututesti teha püstiasendis, sest siis aktiveerite paremini oma ainevahetust. Põhitähelepanu on harjutustes pööratud lihaste venitamisele, et vähendada lihaspingeid kaelas, õlavöötmes, seljas ja kogu keha tagaosas. Veelgi tõhusamat tulemust soovides (sh kehatüve tugevdada tahtes) järgige iga harjutuse juures kolme lihtsat põhireeglit Pilatese meetodist: õige kehaasendi võtmine, süvalihaste pingutamine ja sügav hingamine.

Häid nippe lisaks

  • * Istuge võimalikult sageli tooli asemel suurele võimlemispallile, nii hoiate keha keskmes asuvad lihaseid aktiveerituna.
  • * Asetage toolile tasakaalupadi, see aitab samuti seljavalu leevendada ja rühti parandada!
  • * Kui lõunarammestus peale tuleb, tõuske püsti, hõõruge peopesad soojaks, mudige ükshaaval kergelt kõik sõrmi ja mõlemat kõrva. Patsutage kätega õrnalt pead, kukalt, kaela, selga, rinnaesist, kõhtu, külgi, tuharaid ja jalgu. Tunnete, et muutute kohe erksamaks, vereringe paraneb ja energia hakkab liikuma!
  • * Võtke kingad jalast, sirutage jalgu laua all ja tehke pöiaringe!
  • * Istuge tooli äärel ja haarake kätega toolileeni tagant kinni, kallutades keha ettepoole. Nii venib hästi rinna eeskülg!
  • * Seiske püsti ja asetage sirged käed selja taga sõrmseongusse ning tõstke siis käsi. Aju verevarustuse parandamiseks viige mõneks sekundiks ka pealagi põranda suund
  • * Minge ja kõndige treppidel!

Artikkel ilmus 7. novembril 2014 Viimsi Teatajas. Artiklit PDF formaadis saab vaadata siit.

23
Feb

Paratamatu kevadväsimus?

Miks kevadväsimus meid kimbutab?

Meie põhjamaises kliimas on enamasti põhjuseks kiiresti muutuvad aastaajad. Peale pikka ja pimedat talve on keha kevadel n-ö üleminekufaasis ning alles kohaneb uue aastaajaga. Inimese organism reguleerib automaatselt ainevahetuse ja hormoonide tasakaalu vastavalt ilmastikuoludele. Külmal ja pimedal perioodil püüab organism end hoida- vähendab kehatemperatuuri, tõstab vererõhku ning hakkab tootma suuremates kogustes unehormooni ehk melatoniini. Kevadel hakkab taas organism päikese ja valguse toimel hormonaal- ja ainevahetussüsteemi muutma, et kohaneda uute ilmastikuoludega. Kehatemperatuur tõuseb, veresooned laienevad, alaneb vererõhk ning väheneb unehormooni melatoniini tootmine, mis asendub heaolu hormooni serotoniiniga. Kuna aga kohanemine on aeglane protsess, siis pika talve üle elanud organism on kurnatud, tekib kergesti stress, ärevus, mille tulemusena tuntakse väsimust ja üldist loidust. Enamasti on kevadväsimuse põhjusteks C- ja D-vitamiini puudus, vähene füüsiline aktiivsus, ületöötamine ning napp uneaeg. Inimene peaks tegelikult elama loodusega ühes rütmis nagu näiteks karu, kes soojal perioodil on aktiivne, varub rasva naha alla ning läheb talveks puhkama. Kevadel on tal taas jaksu edasi toimeteda. Inimene peaks analoogselt toimima- kevadel, suvel ja sügisel andma enda organismile täisväärtuslikku värsket toitu, mis sisaldaks mh külluslikult vitamiine ja mineraalaineid, talveperioodil aja maha võtma ning palju puhkama. Kahjuks aga tänapäeva inimesed on ammu looduse rütmis elamise unustanud ning otsida tuleb leevendus- ja ennetusmeetmeid, et kevadväsimusest võitu saada.

Kuidas kevadväsimust ennetada ja sellega toime tulla?

Need inimesed, kes on jõudnud suvel ja sügisel oma “akusid” ehk jõuvarusid õigesti laadida, ei tunneta suuri muutusi kevadel. Oluline on tähelepanu pöörata oma toitumisele, muuta see mitmekesisemaks ja vitamiinirikkamaks. Lisaks mõõdukas füüsiline koormus ning pikem uneaeg aitavad organismil talveperioodi efektiivsemalt üle elada ning kevadväsimust ennetada. Tartu Ülikooli majandusküberneetik ja taimetark Mercedes Merimaa soovitab süüa kevade hakul looduses või oma aias pea välja pistnud “väega taimi” nagu nõges, mis on niivõrd võimas, et aitab käivitada organismis loomulikud protsessid, verd puhastada ning üle minna normaalsele režiimile.  Samuti kosutavad tervist nurmenukk, võilill (eriti juured), naat, paiseleht, põldosi, vesihein, põldrõigas, hiirekõrv jpt, mis on pungil vitamiinidest ja mineraalainetest. Edukalt saab kevade ka endale tuppa tuua aknalaual idandeid kasvatades (näiteks lutsern, munguba, läätsed).  Päikeseenergia paneb puhkema taime terasse peidetud elujõu, mis aitab inimese tervist kiiremini üles ehitada ja reipaks jääda.

Kindlasti ei saa vajalikke vitamiine ja mineraalaineid kätte kaubanduslettidel olevatest puu-ja köögiviljadest, mida on ohtralt kemikaalidega töödeldud ning välismaalt Eestisse veetud. Need on vitamiinidest tühjad. Eelistada tuleks kodumaised saadusi, mis pärinevad oma aiast või osta mahekauplustest. Ka värskelt külmutatult säilivad vitamiinid puu -ja köögiviljades hästi.

Iga inimene saab iga päev oma keha kuulates ja paremini tundma õppides aru, mida organism tegelikult vajab, et tunda end hästi ja puhanuna. Ürgsed põhivajadused, mis hoiavad inimest terve ja tasakaalus, on täisväärtuslik toit, mõõdukas füüsiline koormus, pikem uneaeg, värskes õhus viibimine ning palju häid emotsioone.

Artikkel ilmus 21. veebruaril 2014 Viimsi Teatajas. Artiklit PDF formaadis saab alla laadida siit.

Lisaks saab artiklit lugeda Delfi portaalist.

24
Nov

UNI, MAGUS UNI….

Iga inimene vajab und väljapuhkamiseks. Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale “pidurdus”, mille funktsiooniks kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Keskmise elueaga inimene magab ca 200 000 tundi. Unekliiniku kogemused väidavad, et väga palju inimesi on hädas une kvaliteediga ja uinumisraskustega. See on teadagi tervisele halb, sest magamata inimene on stressis ja elukvaliteet langeb oluliselt.

Unel on kaks põhifaasi: NREM, mis on rahulik, aeglane ja silmad ei võbele ning REM, mis on kiirete silmaliigutustega uni. Rahulik unefaas kestab enamuse uneajast ehk 75-80%. Meie ühiskonnas kipuvad täiskasvanud inimesed liiga vähe magama, kuigi peaks seda tegema 8-9 tundi. Lapsed peavad täiskasvanutest rohkem magama , sest sel ajal nõristub kasvuhormooni.

Unele mõjub hästi:

  • Regulaarsus ehk mine alati samal kellaajal magama.
  • Päeva jooksul liigu või tegele mõõduka füüsilise koormusega
  • Joo õhtul rahustavat piparmündi, palderjanijuure või melissi teed
  • Häälesta end järk-järgult õhtul mahgamaminekuks: tee tuba hämaramaks, väldi müra ja filme, loe raamatut, kuula lõõgastavat muusikat….
  • Väldi televiisori vaatamist ja arvutiga töötamist 2h enne magamaminekut. Erksinine valgus katkestab unehormooni (melatoniini) tootmise. Kui pead töötama hilja arvutiga, siis installeeri arvutisse programm f.lux (muudab arvutiekraani valgusgammat soojemaks. Loe lähemalt siit )
  • Mediteerimine, jooga ja hingamisharjutused
  • Kerge söök kaks tundi enne magamisaega-kõht ei tohi olla liiga täis ega ka tühi. Toit võiks olla valgurikas ja sisaldada veidi süsivesikuid, sest vähese madal veresuhkur äratab meid liiga vara üles.
  • Vahetult enne magamaminekut võta 1-2 tl mett, sest mesi aitab hoida veresuhkrutaset satbiilsena hommikuni.
  • Vähem magusat, kohvi, suitsu ja alkoholi. Ära joo kohvi peale kella 14.00, sest keha töötleb kofeiini 6-8 tundi.
  • Magneesiumi võtmine enne magamaminekut rahustab närvisüsteemi.
  • Aluselised toiduained-salat, mandlid, rosinad, vahtrasiirup, tatar, rohelised Köögiviljad- kurk, avokaado, suvikõrvits ja baklažaan
  • Pimedus, sest unehormoon (melatonin) nõristub vaid pimedas

Info pärineb internetist ja Merit Raju raamatust “Hingele pai”

24
Nov

Pilatese ajalugu ja areng

Joseph Hubertus Pilates sündis Saksamaal Düsseldorfi piirkonnas. Tema eluaastad jäid ajavahemikku 1880-1967. Tema tervis lapsena oli põdur, teda kimbutasid mitmed haigused, nendest tõsisemad olid rahhiit (kanarind), astma ja reumaatiline palavik. Noorukina hakkas ta otsima ise võimalusi, kuidas end aidata. Teda huvitas sportlik eluviis, ta harrastas mh kulturismi, võimlemisest, sukeldumist, poksimist, võitluskunste jne. Tema tervis paranes märgatavalt läbi teadliku liikumise ja tänu sellele soovis ta põhjalikumalt tundma õppida inimese anatoomiat, füsioloogiat ning uuris seoseid füüsilise liikumise ja mõtlemise vahel. Ta rajas oma isikliku metoodika ning arendas seda läbi kogu oma elu.

I maailmsõja ajal sattus ta Mani saarele koonduslaagrisse, kus ta hakkas õpetama ja praktiseerima oma võimlemisprogrammi, samuti ehitama treeninguseadmeid, mis aitaksid taastuda haigustest ja vigastustest (mh väidetavalt need, kes tema etteantud harjutusi regulaarselt sooritasid, ei haigestunud ka 1918. aastal kiirelt levinud gripiepideemiasse).

Pilatese loodud treeningsüsteemi kutsuti esialgu kontroloogiaks, mis tulenes sellest, et kõrvalvaatajale näib see meetod välja kui etteplaneeritud harjutusvara koreograafiajada, mida sooritatakse kontrollitud mõtte ja tegevusega. Hiljem nimetati meetod ümber pilateseks.

1926.aastal rajas ta koos oma abikaasa Claraga oma esimese stuudio New York Citys, mis sai populaarseks tuntumate seltskonnategelaste, tsirkuseartistide, võimlejate, poksijate jpt. hulgas, kuni professionaalsete sportlasteni välja. Kõige kõrgemalt hindasid Pilatese leiutatud harjutuste süsteemi professionaalsed tantsijad (nenest tuntumad nagu George Balanchine, Ted Shawn, Martha Graham ja Hanya Holm). Nii tantsijad, kui profisportlased andsid enne pingutavaid võistlusi oma liikumistehnikale  täiuslikumat “lihvi” läbi pilatese treening ning samuti kasutasid seda peale suuri pingutusi kiiremini taastumiseks. Lisatud originaalvideo, kuidas Pilates harrastajat (ilmselt tantsijat või iluvõimlejat) enda loodud masinal treenib:

Ta jõudis oma elu jooksul kujundada välja rohkem, kui 600 harjutust kõigi treeninguseadmete jaoks, mis ta oli leiutanud. Tema juhtmõte oli, et hea tervise eesmärgil tuleb tegeleda tervikuga – keha, vaimu ja mõistusega.

Pilates avaldas kaks raamatut: “Your health” (“Sinu tervis”, 1934.a) ja  “Return to Life Through Contrology” (“Tagasi ellu kontroloogia abil”, 1945.a.), mille avalõigus kirjutas Pilates: “Füüsiline tervis on õnneliku elu võti. Meie arusaam füüsilisest tervisest on kogu keha terviklik arendamine ja vormi säilitamine koos terve vaimuga, mis aitab meil loomulikult, lihtsalt ja rahuldustpakkuvalt teha oma igapäevatoimetusi spontaanse innu ja naudinguga”.

Pilates uskus sügavalt, et tema loodud süsteem võib saada elustiiliks ning mõjutada oluliselt inimese elukvaliteeti ning elada täisväärtuslikumat elu.

24
Nov

SELJAPROBLEEMIDEST PRIIKS PILATESEGA!

Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et ligikaudu 80 protsendil inimestest on kannatanud seljaprobleemide käes, mis halvendavad oluliselt igapäevast töö- ja elukvaliteeti.
Jättes kõrvale spetsiifilised haigused ja tõsisemad traumad, siis seljaprobleemid saavad alguse reeglina ebapiisavast füüsilisest koormusest. Tekib lihaste nõrkus ja düsbalanss ehk lihaste omavaheline tasakaal on paigast ära, mis väljendub ühes kehapooles lihaste lühenemise ja lihaspingetena ning vastastoimelised lihased teises kehapooles on lõtvunud ja välja veninud. Kui seljalihased ei saa koormust, siis nõrgad lihased ei jaksa piisavalt toetada lülisammast ega tagada vere- ja hapnikuvoolu selgroogu toetavates lihastes. Samuti aeglustub ainevahetus ja organismi kuhjuvad jääkained. Istuva eluviisi ja nõrkade lihaste tulemusena vajuvad selgroolülid teineteisega liigselt kokku ja nende liikuvus ja asend üksteise suhtes pole enam õige ning seljanärvid pitsutakse lülide vahele kinni. Tulemuseks on piinavad valud seljas, mis närviretseptorite kaudu kiirguvad valud edasi kätesse ja jalgadesse. Selga unarusse jättes ja selgroolülide nihkumise tagajärjel tekib lõpuks lülisamba deformeerumine ja tõsisemad rühihäired.
Viimase kümne aasta jooksul on Eestis jõudnud populaarsust koguda üle maailma tuntud Pilatese meetod, mis on aidanud paljudel inimestel seljaprobleemidest üle saada ning mida soovitavad ka füsioterpeudid, kiropraktikud ja arstid.

Miks eelistada pilatese võimlemist seljaprobleemide korral?

Pilates on tõhus ja turvaline tervisevõimlemine, mis on tõestanud oma tõhusust erinevate probleemide (sh seljavaevuste) korral. Tänapäeval on paljud harjutused võetud kasutusse ka füsioteraapias.  Samuti sobib pilatese treening ideaalselt terviseprobleemide ennetamiseks ning keha ja vaimu tasakaalustamiseks.
Pilatese treeningul pööratakse tähelepanu kogu keha tugevdamisele ja lihaste venitamisele, kuid peamiselt  keskendutakse tähtsate süvalihaste– vaagnapõhja-, kõhu-, selja-, puusapiirkonna- ja reielähendajalihaste tugevdamisele, mis juhivad ja kontrollivad keha asendit ja liikumist. Kõik pilatese harjutused toetuvad kuuele põhiprintsiibile- iga harjutus algab neutraalsest asendist, keskendudes ja süvalihaseid pingutades. Juurde lisatakse õiges rütmis sügav hingamine ning harjutused sooritatakse kontrollitult, täpselt ja sujuvalt. Põhiprintsiibid on loodud selleks, et aidata tööle panna õiged lihased ning vältida tarbetut ülepingutamist. Pilatese harjutuste eesmärk on saavutada tasakaalustatud pingevaba lihaskond, mehhaaniliselt õiged liigutused ja koormustaluvus. Regulaarselt treenides muutub keha “jõujaam” (süvalihased) tugevamaks, mille tulemusena paraneb rüht ja seljaprobleemid vähenevad või kaovad. Süvalihastele pööratud eriline tähelepanu koos kuue põhiprintsiibiga on pilatese meetodi edukuse võti ja piisav põhjus, miks eelistada pilatese võimlemist seljaprobleemide korral.
Tasub ära mainida, et teaduslike uurimuste põhjal on lihastreening ainus tõestatud ja efektiivne viis seljavaevuste ravis!

Kas pilates sobib kõigile inimestele?

Pilates sobib sõltumata vanusest ja soost kõigile inimestele, piisab vaid soovist võimelda ja oma enesetunnet paremaks muuta. Tähtsust ei oma ka varasem füüsiline vorm, sest pilatese harjutused on paindlikult kohandatavad vastavalt harrastajale ning puudub ülekoormuse oht. Värskemate traumade korral on siiski asjakohane nõu pidada arsti, füsioterapeudi või tunnustatud kiropraktikuga! Samuti on oluline treeneri ja harrastaja omavaheline koostöö, mille aluseks on väike treeningrupp, kus treener jõuab tähelepanu pöörata ka personaalselt igale inimesele ning jälgida, et ta harjutusi õigesti sooritaks.

Artikkel ilmus 11. oktoobril 2013 Viimsi Teatajas. Artiklit pdf formaadis saab lugeda siit. Online versiooni saab lugeda ka Delfist.